Tuesday, July 30, 2013

Veidikene möla vahelduseks

Pool suve möödas ja blogi seisab tühjana. Õlut kuhjub ja kuhjub. Lihtsalt ei viitsi kirjutada. Jätan tänagi õlle joomata ja räägin parem sellest, kuidas välismaal õlleeluga lood on. 
Nojah, ma olen tegelikult ühe korra kirjutanud Lätist. Tegelikult on vahepeal nii mõneski riigis käidud, kuid õlut pole ma sealt eriti kaasa vedanud kuigi kohapeal on kõvasti seda pruugitud.
Kõige eksootilisem riik on kahtlemata Hiina, kuhu mu õllemaias kõri sattunud on. Samas pole Hiina kohta palju öelda. Õllevalik oli seal üsna piiratud. Domineerisid kohalikud margid, mis olid laagrid. Kangus jäi sinna 2,5 - 4,5 volli juurde. Hind oli muidugi soodne. Tänaval maksis õlu umbes 0,3 - 0,8 eurot. Poes oli veel odavam. Tihtipeale oli 0,6 liitrine pudel soodsam kui 0,33 purk. Välismaist kraami leidus ka. Enamasti oli see ameeriklaste Budweiser. Kohaliku õlle kohta ei saa midagi halba öelda, täiesti normaalne tavaline laagertüüpi õlu. Millegi joodamatu otsa ma ei kommistanud - vahest oli kõige kehvem Snow-nimeline ~2 volline õlu, mis oli liiga lahja maitsega. Kõige parem asi Hiina õlle juures oli muidugi see, et seda müüdi kõikjal ja ööpäevaringselt.
Sai käidud ka Ukrainas. Ka seekord jääb ülevaade üsna pinnapealseks, sest ma ei sattunud ühtegi suuremasse poodi, kus oleks võinud midagi huvitavamat kohata. Väikesemates poodides oli peamine tegija Obolon ja teised niiöelda reaõlled (nagu A Le Coq ja Saku). Nagu arvata oligi, siis domineeris laager ja kõik oli joodav, mingisuguseid negatiivseid üllatusi ei olnud. Õlu oli muidugi odavam kui Eestis. Keskmine hind võis sinna 50-60 sendi juurde jääda. Võimalik, et supermarketites oli see veelgi odavam. 
Sildi pärast ostsin Rootsist. Täiesti tavaline lake. Maksis ~1.8 eurot.
Kõige värskemad mälestused on äsjakülastatud Skandinaaviast. Just sai käidud autoreisil Soomes, Rootsis ja Norras. Seekord ostsin ma õlut kaasa ja millalgi on oodata uusi ülevaateid. Kõige õllesõbralikuma riigi mulje jättis Rootsi. Peamiselt oli selle taga hind. Kui oled isukas õllesõber, siis Norras läheb raskeks. Eriti kui vahelduseks tahad midagi paremat, kui tavaline laager. 
Kõigis kolmes riigis on alkoholi kättesaadavuse piiramiseks sisseseatud riiklikud alkoholimüügi monopolid. Toon siin väikse nimekirja nendest:
Soome - Alko - joogid alates 4,7% - numbrit ei tea, kuid tundus, et igas suuremas kaubanduskeskuses oli olemas
Rootsi - Systembolaget - joogid alates 3,5% - 418 poodi
Norra - Vinmonopolet - joogid alates 4,75% - 284 poodi
Lisaks sellele on need poes üsna piiratud ajal lahti. Näiteks Rootsis pandi nädala sees pood kell kuus kinni ja laupäeval kell kaks. Pühapäeval oli suletud. Seega, kui pole võimalust spetsiaalset alkoholipoodi külastada, tuleb leppida tavalise toidupoega. Kõige eesrindlikum valik oli Soome supermarketites, kus leidus päris mitmesugust kraami lisaks tavapärasele laagrisodile. Rootsis ja Norras pidi enamasti leppima täiesti tavalise õllega. Rootsis oli lisaks kõigele see veel seaduse tõttu üsna vesine. 
Väga imeliku kõrvalmaitsega õlu. Ei olnud just parim Rootsi õlu.
Kui Rootsi ja Soome spetspoodides oli õllevalik üsna korralik, siis Norras oli seis üsna nutune. Narvikus (Võru suurune linn) oli Vinmonopoleti õlleletis umbes 10 kohalikku õlut ja 15 välismaist. Hinnad olid ka mõnusad: algasid 5 eurost ja lõppesid 12 euro juures. Kui 2008. aastal tundusid hinnad supermarketis veel vastuvõetavad (2 euri 0,5l purk), siis praeguseks olid need kerkinud 3-4 euro peale. Leti ääres mõtled, et sellise raha eest saab Eestis väga hea belgia õlle. 
Rootsis oli olukord natukene parem, sest kõige tavalisema õlle sai spetspoes kätte euroga. Kui soovisid midagi paremat, siis tuli arvestada 2-3 euroga. Valik oli üsna korralik ja poodide lõikes kõikus. Supermarketist oli võimalik sikspäkk saada 4 euroga, mis on samuti päris okei hind. 
Soome Alkos olid hinnad seevastu kallimad kui Rootsis, kuid valik oli natukene parem. Korraliku gurmeeõlle eest pidid loovutama 3-4 eurot.

Keda huvitab rohkem reisimise pool, siis selle kohta saab lugeda minu reisiblogist. Tõsi, hetkel pole seal veel midagi uut, kuid kohe-kohe on valmimas korraliku referaadimõõtu reisikiri Hiina kohta ja eks millalgi kirjutan ka teistest seiklustes.